[HANS] Eesti keel kirjalikes ajalooallikates


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

4
Sisestaja: Aivar Põldvee *@*.*
TEKST
Er sagte Kurrati Nainen se on ep minu mitte.

Sie sprach auch Perkele Mees on se N. ep mitte minu Mees.

Kommentaar: Jõelähtme pastori Olaus Duncani kiri praost Heinrich Stahlile. Olaus Nicolai Duncan (?–1658) oli rootslane, pärit Stockholmist. Esitatud tekstid on laulatamata koos elanud eesti mehe ja naise ütlused pastorile.
ALLIKAS
Arhiiviviide: EAA, 1187- EELK Konsistoorium 2- 5159, 3-3p Joeglechtsche und Kusalsche Acten
Daatum: 17. sajand 02.10.1639
Keel: saksa
Kirjapanija: Olaus Nicolai Duncan
Jõelähtme pastor

17
Sisestaja: Kai Tafenau *@*.*
TEKST
Auwolik Piiskop. Nink kick kunniglicko kerko kohto Wannambid. Armolicko Eßandit

Minna palle allandikult et teje ei tahas pahhas wätta et minna kui waine kerko Orri olle tohtnu teje Silmi ette tulla omma häddä teile kaibama nink Armo nink appi otsima Töist Ajastaiga käüp jo nüd kui Minno ausa kunninliko Taatholdri käsko nink Sädmisse päle Raugo kerko küstris kutsuti. nink woeti nink olle ma se samma omma ammetit niddade ette saisnu et ütticki ei woi öigusse ka minno päle kaiwada! Ent kui minna minnewäl Süggißel püsi omma säet kohhut kätte sada. siis om eggämees wasta pannu et ma suure häddä, waiwa, nink Ohto ka Ehk ma kül ütsinä poß olle omma Ello senni ajani woisi ülles pittä: Siißki ei olle ma omma ammetit mahha jättnu enge ni kui minna hendä Jummala Orjußen olle säednu omman ammetin tennu se wäe nink möto perräst mes Jummal mul om andnu ni paljo kui ma olle köhtnu. Ent et om̄iti üßiki ei woi Tulest Ellädä nink minna pöllgä weel wähämbäste kui minnewäl ajastal sawat, siis palle minna Teid Auwolik Piiskop nink muud auwoliko kerko Wannambid allandickult nink Süddämest, Teje tahaß kunnikliko Taatholdri ka se perräst könnelema nink minno waist awwitama et ma omma säet palcka kihla kunnast woisi sama nink ilma Ochto eddes pide omma ammeti ettosai[?] sama. kui teje Auwoliko piiskopi nink kerko kohto wannambide ….
allandick Sullane
Jürri

ALLIKAS
Arhiiviviide: SRA, Livonica II- 411
Daatum: 17. sajand dateerimata, 1698?
Keel: eesti
FOTOD

17_D2E2FB18-ACA3-11E4-B234-8E2B1D5A62F6.jpg

17_DB9ABB60-ACA3-11E4-A9C5-902B1D5A62F6.jpg

19
Sisestaja: Aivar Põldvee *@*.*
TEKST
Der richtigste Weg zum Himmel [tekstinäide]

vers. 1)
O innimen̄! et wahta tehl!
Mis on so Ello ilma pehl!
Sa ollet kudt üx wandrimees,
kax Teed sihn seiswat keikil ees.

v. 2.)
Ehk Pörgko leht ehk Taiwa pohl,
kax Engilt nink so lohja Hohl,
Need wahtwat pehlt nink Süddames,
kas Patt ehk Parrandus sull kehs.

v. 3.)
Se Pörgko Kawwal nink Ta Pill
Sul puhhup Pahhandusset Küll:
Thee Kurja, ütlep, jetta Hehdt!
Mix sinna Keskust hohlma leht?

v. 4.)
Waid kosta, Minno Oppija,
Kudt Moses hüjap Weha kah,
Neil Pattusel se Needma Hehl,
Sest olgko minnul parramb Mehl!

v. 5.
Ma nehn et Jumal Wehane,
Ma nehn sind höhla Pettise,
Nink et se tühhi Patto Röhm,
ehk Nutto tohp ehk Pörgko-Lohm

v. 6.
O Kuld! O Hora lust! O Hull
Ke nouwat Lihja Piddo sull!
Kus teit ep jettan ussinast,
wist Hedda mul sahp kibbidast.

v. 7.
Ja thee ochk thee, kudt Tölner theep,
ke Parrandussel tottma lehp;
Hend pöra Pattust Nutto kah,
Lass’ Oppija sind johata;

v. 8.)
Sihs sahp so Tee Sul öigkex jell,
Et minna woit so Jesussel,
Ke hüiap: Techket Parranduss!
Se on mo Sanna Oppetus.

v. 9.)
Ke ninda ümberkehndma sahp,
Se sahp, me temma Südda tahhp’
Et Hingk sahp Pattust puchtax hehst,
Nink Taiwas önsax igkawest.

v. 10.)
Sest motle nüüd, O innimen̄!
Keik ello sihn on löhiken̄!
Ke pea Parrandusse theep,
Se Pörgkust möhda Taiwa lehp!

Keila kirikuõpetaja Anton Heidrichi (1636-1692) katekismuse ümberkirjutus. Käsikiri koosneb õpetlikest lauludest, küsimustest-vastustest ja saksakeelsetest kommentaaridest. Teine sama teksti koopia leidub kaheks jagatuna EAAs säilikutes 1187-2-736:2, l 4–4p, l 8–8p, 11–23p ja 1187-2-5323 (pagineerimata).
Kommentaar: Katekismust kasutati laste õpetamisel Keila kirikus (Keilas koos maaliga, mis kujutab kaht stseeni Jaakobi elust); leidub teateid, et seda katekismust kasutati ka mujal.

Aivar Põldvee. Paar rännakut eesti kirjandusloo koiduhämaruses. – Keel ja Kirjandus 1989, nr 9–10, lk 552–555, 604–611.
Kai Tafenau. Ex ignorantia linguae ridiculus sensus. Eestikeelsete tekstide kriitikast 17. sajandi lõpul. ‒ Lugemise kunst. The art of Reading. Koost Piret Lotman. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2011, lk 123‒150.
Aivar Põldvee. Morian and Merian. Word and Image: A Painting Used in Teaching the Catechism in Keila Church (1669). Kodres, Krista; Mänd, Anu (Eds.). Images and Objects in Ritual Practices in Medieval and Early Modern Northern and Central Europe. Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing, 2013, lk 89–102.

ALLIKAS
Arhiiviviide: EAA, 1187- 2- 373, 23–41p
Daatum: 17. sajand
Keel: saksa
Kirjapanija: teadmata
FOTOD

19_CB66C218-AD32-11E4-8773-3F4E1D5A62F6.jpg

19_4DD67BC2-B10B-11E4-9C64-50D11C5A62F6.jpg

19_64A60F20-B10B-11E4-B372-54D11C5A62F6.jpg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur